Lisaained

Kas ma peaksin muretsema lisaainete pärast?

Lisaained on ained, mida lisatakse toidule selle valmistamise käigus mitmesugustel põhjustel – näiteks säilivusaja pikendamiseks, värvi andmiseks või magustamiseks.

Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata seda iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Küll aga muutub lisaaine ise või selle derivaadid otseselt või kaudselt toidu koostisosaks.

Lisaained jaotatakse põhifunktsiooni alusel rühmadeks – näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad. Kuulumine ühte põhirühma ei välista aga lisaaine teisi funktsioone.

Lisaainete ohutus

Euroopa Liidus võib toidus kasutada vaid selliseid lisaaineid, mida on kontrollitud ning mis on lubatud koguses ja ettenähtud eesmärgil kasutades tervisele ohutud.

Kasutada lubatud lisaainete ohutust on hinnanud toidu teaduskomitee (SCF, Scientific Committee for Food) või Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Kõik lisaaineid, mida võib kindlal eesmärgil kasutada, on kirjas Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelus.

Lisaainete ohutuse hindamise aluseks on dokumendid, mille esitab lisaaine tootja või kasutada soovija Euroopa Komisjonile.

Dokumentides peavad olema andmed lisaaine keemilise koostise, valmistamise, analüüsimeetodite ja toidus toimuvate reaktsioonide kohta, samuti lisaaine soovitud kasutusalad ja mürgisuse andmed (nt mõju ainevahetusele, krooniline ja subkrooniline mürgisus, kantserogeensus jne).

Nende andmete põhjal määratakse vastuvõetav päevadoos (ADI,  acceptable daily intake ), mille piires võib lisaaine tarbimist pidada ohutuks.

Lisaaine ohutuse vaagimisel hinnatakse ka seda, kui palju tarbija tõenäoliselt seda päevas tarbib.

Selleks arvestatakse lisaaine jaoks taotletavaid piirnorme ning seda sisaldavate toitude suurimaid päevaseid söödavaid koguseid.

EFSA loeb lisaaine kasutuse ohutuks ainult siis, kui kõikide päeva jooksul söödud toitude kaudu saadav lisaaine kogus jääb alla vastuvõetava päevadoosi (ADI).

Eelnevalt kasutada lubatud lisaaine kasutusala laiendamisel mõne toidu või toidugrupi võrra hinnatakse samuti lisaaine tarbimist, et näha, kas on n-ö ruumi lisaaine kasutuse laiendamiseks.

Märgistamine

Lisaained kuuluvad toidu koostisesse ja need peavad olema kirjas toidu pakendil koostisainete loetelus.

Toidu märgistamisel tuleb esitada lisaaine funktsionaalrühm ja nimetus või E-number (näiteks "toiduvärv kurkumiin" või "toiduvärv E 100"). E-numbrit võib kasutada märgistuse lihtsustamise eesmärgil keerukate keemiliste nimetustega ainete puhul.