Toitumisvajadused
Mis toitu tuleks süüa, et olla terve
Euroopa Liidus annavad riiklikud ametiasutused tarbijatele toidupõhiseid toitumissuuniseid tervisliku toitumise kohta. Need on teaduspõhised soovitused üldelanikkonnale ja erirühmadele, näiteks rasedatele ja lastele. Neist saab praktilist teavet, näiteks kui suured peaksid olema eri toitude portsjonid ja kui palju on soovitatav tarbida päevas või nädalas.
Suunised on riigiti erinevad, kuid üldiselt soovitatakse neis süüa täisteravilja, puu- ja köögivilju, pähkleid ja seemneid, vähendatud rasvasisaldusega piima ja piimatooteid, kala ja vett. Samuti soovitatakse pigem loobuda sellise toidu tarbimisest, mis sisaldab toidutöötlemise tõttu palju küllastunud rasvu, suhkruid ja soola.
Kaunvilju soovitatakse liha, eelkõige punase ja töödeldud liha osalise aseainena. Samuti on parem asendada rasvad, milles on palju küllastunud rasvhappeid (nt palmi- ja kookosõli, või ja muud loomsed rasvad) taimeõlidega, milles on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid, nt oliiviõli, suure oleiinhappesisaldusega päevalilleõli, rapsiõli.
Silvia Valtueña Martinez, EFSA toitumisekspert
Toitumis- ja tervishoiutöötajad nõustavad ka üksiktarbijaid tervislike toiduvalikute osas ja aitavad neil välja selgitada toidu toitainesisaldust, selgitades toidumärgistel olevat teavet.
Nende nõuandeid toetavad Euroopa teadlaste määratud toitumise võrdlusväärtused süsivesikute, kiudainete, valkude, rasvade, vitamiinide ja mineraalainete jaoks.
Näiteks – kui palju soola on liiga palju?
Sool tugevdab toidu maitset ja organism vajab õigeks toimimiseks teatud koguses soola. Liigne soolatarbimine võib samas põhjustada kõrget vererõhku. Soola (naatriumi) toitumise võrdlusväärtusele viidates võib toitumisspetsialist või tervishoiutöötaja aidata vähendada soolatarbimist teistsuguse toiduvaliku abil.
