Toidumärgistusest tarbijale

Toidu märgistamise nõuete aluseks on kohustus tarbijat mitte eksitada. See tähendab seda, et märgistus peab andma õiget teavet toidu olemuse, koostise, päritolu ja teiste oluliste tunnuste kohta.

Märgistuse õigsuse eest vastutab käitleja, kelle nime all toitu turustatakse. Jae- ja hulgimüüja ei tohi tarnida toitu, mis talle teada olevalt ei vasta nõuetele.

Eestis tuleb toidu kohta käiv teave esitada

• eesti keeles;
• silmatorkavas kohas hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajadusel kulumiskindlalt;
• vähemalt 1,2 mm kõrguste tähtedega (erandina võib kasutada vähemalt 0,9 mm kõrgusi tähti, kui pakendi suurima külje pindala on alla 80 cm²). Mõõdu aluseks on ilma pikenditeta tähed (nt a, n, x).

Toidu märgistus, esitlus ja reklaam ei tohi

• eksitada ostjat toidule iseloomulike tunnustega (nt toidu olemus, koostis, päritoluriik);
• märkida eriomaduseks sellist omadust, mis on olemas kõigil sarnastel toitudel (näiteks mahla ei või reklaamida säilitusainevaba tootena, kuna kõik mahlad on säilitusaineteta; toiduõli ei tohi nimetada laktoosivabaks, kuna ükski taimne õli ei sisalda laktoosi);
• väita, et toidul on omadused või toime, mida sellel tegelikult ei ole;
• väita, et toit aitab haigusi vältida, leevendada või ravida.

Samas võib märgistusel olla toitumisalaseid väiteid (annavad teavet toidu toitainelistest omadustest) ja tervisealaseid väiteid (viitavad seosele toidu ja tervise vahel). Neid tohib aga kasutada ainult siis, kui need vastavad väite esitamise tingimustele. Tervisealase väite peab olema heaks kiitnud ka Euroopa Toiduohutusamet (EFSA).

Euroopa Liidus ühtlustatakse ja täpsustatakse järjepidevalt toidu märgistamise nõudeid, et anda ostjale üha enam infot ning võimaldada toidukaupade vaba liikumist liidu piires.